rancangan pengajaran tahunan bahasa semai tahun 4-2014

33
SEKTOR PENGURUSAN AKADEMIK JABATAN PENDIDIKAN NEGERI PAHANG RANCANGAN PENGAJARAN TAHUNAN BAHASA SEMAI TAHUN 4 SK RPT Bahasa Semai KSSR Tahun 4/SK - JPN Pahang 27 November 2013 M/S 1

Upload: wan-nizamuddin

Post on 26-Sep-2015

253 views

Category:

Documents


8 download

DESCRIPTION

RPT Bahasa Semai

TRANSCRIPT

SEKTOR PENGURUSAN AKADEMIK

JABATAN PENDIDIKAN NEGERI PAHANG

RANCANGAN PENGAJARAN TAHUNANBAHASA SEMAI TAHUN 4

SKKURIKULUM STANDARD SEKOLAH RENDAH (KSSR)NERANCANG NEAJAR NUTAHUT ENGROK SEMAI TAHUT 4

MINGGU/

TAREKHTIMA / TAJOKSTANDARD KENANDUGSTANDARD BELAJARTAHAP BERENGKEPCENATAT

1 & 2

2-3/1/14

6-10/1/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Diri Eng

1.1

2.1

3.1

4.1

5.1Kicerngai, kikenalpasti, kicam engrok ru kisebot abjad, vokal, suku engrok, pekataan, frasa ru ayat de betol Kikep asas benaca, benaca.

Kikep asas benaca, benaca pekataan, frasa ru ayat ru sembot de betol ju bebegei sumber ru kipaham pekara de kibaca.

Kiberkep asas tenulis, kitulis suku engrok, pekataan, frasa ru ayat secare mekanis de betol.

Kisebot, kihasil ru kipaham unsur seni atau sastera kateh lagu ru senikate ju nyenyanyi secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kuntek.1.1.1

2.1.1

3.1.1

4.1.1

5.1.1

Kicerngai, kipaham ru kisebot jenis-jenis ayat ru struktur bahneh ayat de betol ru tepat.

Kibaca ayat de mong neimbuh ku imula kateh petikan de senang ru sembot de betol.

Kitulis ayat kateh perenggan secare mekanis de kemas ru betol.

Kisebot ru kipaham lirik lagu sayet de mong bebegei nilai de bor ju perenneng nyenyanyi secare didik hibur.

Kikenal ru kipaham engrok muh am konkrit de senang ru penjodoh benilag kateh kunteks de betol

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

3 & 4

13-7/1/14

20-4/1/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Hobi Eng

1.1

2.2

3.1

4.1

5.1Kicerngai, kikenalpasti, kicam engrok ru kisebot abjad, vokal, suku engrok, pekataan, frasa ru ayat de betol Kikep asas benaca, benaca.

Kibaca kuat bebegei bahan menaca ru jelos, sembot ru intonasi de betol.

Kiberkep asas tenulis, kitulis suku engrok, pekataan, frasa ru ayat secare mekanis de betol.

Kisebot, kihasil ru kipaham unsur seni atau sastera kateh lagu ru senikate ju nyenyanyi secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks.

1.1.2

2.2.1

3.1.2

4.1.2

5.1.2Kicam corak genuna nar ru nik suku engrok tebuka kateh nunanek ayat

Kibaca bebegei bahan de mong bebegei jenis ayat ru jelos ru sembot de betol

Kitulis ayat majmuk secare mekanis kateh mentok tenulis berangkei de kemas ru beto

Kipaham ru kiperlei lirik lagu de senang de mong nilai de bor secare bepandu ru biperneng ju nyenyanyi ru genensag secare didik hibur.

Kikenal ru kipaham engrok muh khas tok sui kateh kunteks de betol.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

5 & 6

27-31/1/14

03-07/02/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Cita-cita Eng

1.1

2.2

3.2

4.2

5.1Kicerngai, kikenalpasti, kicam engrok ru kisebot abjad, vokal, suku engrok, pekataan, frasa ru ayat de betol Kikep asas benaca, benaca.

Kibaca kuat bebegei bahan menaca ru jelos, sembot ru intonasi de betol.

Kibeh ru kitulis ayat de mong pekataan nuceti, pekataan belawan ru penjodoh benilag.

Kibelwal, kilakon ru kiui ayat senang kiguna engrok de bor ru gaye ilei secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks.

1.1.3

2.2.2

3.2.1

4.2.1

5.1.3Kicam corak genuna nar ru nik suku engrok tetutup kateh nunanek ayat.

Kibaca bebegei bahan de mong bebegei jenis ayat ru jelos ru sembot de betol

Kitulis pekataan nuceti, pekataan belawan ru penjodoh benilag.

Kibelwal ayat ru sembot ru intonasi de betol ru secare bepandu mase becerite secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna engrok ganti muh ternyul kateh bebegei kunteks ru betol.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

7 & 8

10-4/02/14

17-21/02/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Kerjak Eng

1.1

2.3

3.3

4.2

5.1Kicerngai, kikenalpasti, kicam engrok ru kisebot abjad, vokal, suku engrok, pekataan, frasa ru ayat de betol Kikep asas benaca, benaca.

Kibaca ru kipaham maklumat tok linear ju bebegei bahan bementok grafik ha kiog respons de betol

Kicatit ru kitulis maklumat de betul nunanek pekara ju bebegei sumber.

Kibelwal, kilakon ru kiui ayat senang kiguna engrok de bor ru gaye ilei secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks.

1.1.4

2.3.1

3.3.1

4.2.2

5.1.4Kikenalpasti struktur ayat tungal ru struktur bahneh ayat de betol.

Kibaca ru kipaham maklumat jijoi gambar de tepat.

Kitulis nej maklumat de bipecerngai kateh mentok poskad ru betol.

Kibelwal idie de betol guna ayat ilei serta gerak berog de sesuei mase becerite secare didik hibur

Kipaham ru kiguna engrok kerjak ektif ru engrok kerjak pesif ru betol

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

9 & 10

24-28/02/14

03-07/03/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Peringa Eng / Bah Alang

1.2

2.3

3.3

4.3

5.1Kicerngai, kipaham, kiperlei ru kiog tindak balas nunanek ernor, sual ru mengsat de kicerngai secare betol.

Kibaca ru kipaham maklumat tok linear ju bebegei bahan bementok grafik ha kiog respons de betol

Kicatit ru kitulis maklumat de betul nunanek pekara ju bebegei sumber.

Kibelwal engrok de bor ru kiherga genre sastera ru kibelwal ru kiguna gerak berog ru kretif joi didik hibur

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks.

1.2.1

2.3.2

3.3.2

4.3.1

5.1.5

Kicerngai, kipaham ru kiog tindak balas de bor secare bengwal atau gerak laku nu ernor ju ernor de betol

Kibaca ru kicerlah maklumat bebegei bahan de betol.

Kitulis nej cerite de bipecerngai.

Kibaca ru kipaham sajak ru sembot ru intonasi de betol ru bi secare didik hibur serta kipaham ceti sajak.

Kikenal ru kipaham engrok bantu, engrok penguat, engrok ernor ru engrok pemeri ru betol.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

11 & 12

10-14/03/14

17-21/03/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Deg Eng

1.2

2.4

3.3

4.3

5.1Kicerngai, kipaham, kiperlei ru kiog tindak balas nunanek ernor, sual ru mengsat de kicerngai secare betol.

Kibaca ru kitakkol kahaog cerendig ku maklumat linear de kipaham.

Kicatit ru kitulis maklumat de betul nunanek pekara ju bebegei sumber.

Kibaca ru kipaham sajak ru sembot ru intonasi de betol ru bi secare didik hibur serta kipaham ceti sajak.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks.

1.2.2

2.4.1

3.3.3

4.3.2

5.1.6Kicerngai, kipaham ru kiog tindak balas de betol secare bengwal nu senual de titok engrok tanya.

Kibaca ru kinyate maklumat jijoi bahan-bahan betulis.

Kisusut ru kitulis nej maklumat joi nehatur de betol.

Kideklamasi sajak secare bepandu ru nada intonasi ru gaye berog de betol secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna engrok adjektif ru penguat ru betol jijoi kunteks.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

13 & 14

31-04/04/14

07-11/04/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Kampug Eng

1.2

2.1

3.4

4.1

5.2

Kicerngai, kipaham, kiperlei ru kiog tindak balas nunanek ernor, sual ru mengsat de kicerngai secare betol.

Kikep asas benaca, benaca pekataan, frasa ru ayat ru sembot de betol ju bebegei sumber ru kipaham pekara de kibaca.

Kicatit, kitulis ru kipeterang nunanek pekara atau situasi ru jenis tenulis de betol.

Kisebot, kihasil ru kipaham unsur seni atau sastera kateh lagu ru senikate ju nyenyanyi secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna benentok engrok de sesuei kateh bebegei situasi ru betol

1.2.3

2.1.1

3.4.1

4.1.1

5.2.1Kicerngai, kipaham mengsat ru kiog tindak balas ru kiperlei mengsat de betol secare beadat.

Kibaca ayat de mong neimbuh ku imula kateh petikan de senang ru sembot de betol.

Kicatit kerjak nunyenis kateh diari ru ki joi maklumat de biog kiguna pekataan ru ayat de sesuei.

Kisebot ru kipaham lirik lagu sayet de mong bebegei nilai de bor ju perenneng nyenyanyi secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna neimbuh ku imula ru betol kateh bebegei kunteks.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

15 & 16

14-18/04/14

21-25/04/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Sekulah Eng

1.3

2.2

3.4

4.1

5.3Kibelwal, ru kinyate senmanj nunanek hal ru intonasi de betol kateh situasi formal ru tok formal secare betatasusila

Kibaca kuat bebegei bahan menaca ru jelos, sembot ru intonasi de betol.

Kicatit, kitulis ru kipeterang nunanek pekara atau situasi ru jenis tenulis de betol.

Kisebot, kihasil ru kipaham unsur seni atau sastera kateh lagu ru senikate ju nyenyanyi secare didik hibur.

Kipaham ru kiui ayat de betol kateh bebegei situasi.

1.3.1

2.2.1

3.4.2

4.1.2

5.3.1Kibelwal ha nunanek hal ju bebegei sumber ru kiguna ayat de tesusut kateh situasi formal ru tok formal secare betatasusila

Kibaca bebegei bahan de mong bebegei jenis ayat ru jelos ru sembot de betol

Kipeterang nunanek situasi ya tejadi ku kateh kelas kijoi nehatur gambar de biog ru betol

Kipaham ru kiperlei lirik lagu de senang de mong nilai de bor secare bepandu ru biperneng ju nyenyanyi ru genensag secare didik hibur.

Kikenal, kipaham ru kiui ayat tungal ru pelengwas subjek predikat de betol kateh bebegei situasi.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

17 & 18

28-02/05/14

05-09/05/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Jis Yihnos Eng

1.3

2.2

3.5

4.2

5.4Kibelwal, ru kinyate senmanj nunanek hal ru intonasi de betol kateh situasi formal ru tok formal secare betatasusila

Kibaca kuat bebegei bahan menaca ru jelos, sembot ru intonasi de betol.

Kitulis bebegei jenis mentok puisi

Kibelwal, kilakon ru kiui ayat senang kiguna engrok de bor ru gaye ilei secare didik hibur

Kipaham ru kiguna penjodoh benilag ru peribahase kateh kunteks de betol.

1.3.2

2.2.2

3.5.1

4.2.1

5.4.1Kibelwal ha nunanek hal kiguna penangil de sesuei kateh situasi de tok formal secare betatasusila

Kibaca bebegei bahan de mong bebegei jenis ayat ru jelos ru sembot de betol

Kitulis nej puisi de biog ru betol ru kemas

Kibelwal ayat ru sembot ru intonasi de betol ru secare bepandu mase becerite secare didik hibur.

Kikenal ru kipaham memerip penjodoh benilag ru peribahase kateh kunteks de betol.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

19 & 20

12-16/05/14

19-23/05/14

Tima :

Dunia Eng

Tajok :

Jis Sekulah Eng

1.3

2.3

3.1

4.2

5.1Kibelwal, ru kinyate senmanj nunanek hal ru intonasi de betol kateh situasi formal ru tok formal secare betatasusila

Kibaca ru kipaham maklumat tok linear ju bebegei bahan bementok grafik ha kiog respons de betol

Kiberkep asas tenulis, kitulis suku engrok, pekataan, frasa ru ayat secare mekanis de betol.

Kibelwal, kilakon ru kiui ayat senang kiguna engrok de bor ru gaye ilei secare didik hibur

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks.

1.3.3

2.3.1

3.1.1

4.2.2

5.1.1Kibelwal ha nunanek hal kateh situasi tok formal ru kiguna sembot ru intonasi de betol secare betatasusila

Kibaca ru kipaham maklumat jijoi gambar de tepat.

Kitulis ayat kateh perenggan secare mekanis de kemas ru betol.

Kibelwal idie de betol guna ayat ilei serta gerak berog de sesuei mase becerite secare didik hibur

Kikenal ru kipaham engrok muh am konkrit de senang ru penjodoh benilag kateh kunteks de betol

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

21 & 22

26-30/05/14

16-20/06/14

Tima :

Dunia Cerite

Tajok :

Arnab ru Kurak

1.3

2.3

3.1

4.3

5.1Kibelwal, ru kinyate senmanj nunanek hal ru intonasi de betol kateh situasi formal ru tok formal secare betatasusila

Kibaca ru kipaham maklumat tok linear ju bebegei bahan bementok grafik ha kiog respons de betol

Kiberkep asas tenulis, kitulis suku engrok, pekataan, frasa ru ayat secare mekanis de betol.

Kibelwal engrok de bor ru kiherga genre sastera ru kibelwal ru kiguna gerak berog ru kretif joi didik hibur

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks.

1.3.4

2.3.2

3.1.2

4.3.1

5.1.2Kinyate nunanek senmanj ru kiguna engrok ru gerak berog de sesuei ru bor kateh situasi de tok formal secare betatasusila.

Kibaca ru kicerlah maklumat bebegei bahan de betol.

Kitulis ayat majmuk secare mekanis kateh mentok tenulis berangkei de kemas ru betol

Kibaca ru kipaham sajak ru sembot ru intonasi de betol ru bi secare didik hibur serta kipaham ceti sajak.

Kikenal ru kipaham engrok muh khas tok sui kateh kunteks de betol.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

23 & 24

23-27/06/14

30-04/07/14Tima :

Dunia Cerite

Tajok :

Becog ru Bahaya

1.4

2.4

3.2

4.3

5.1Kicerite,kibesualjawab nunanek hal kiguna sembot de pintan ru intonasi de betol

Kibaca ru kitakkol kahaog cerendig ku maklumat linear de kipaham.

Kibeh ru kitulis ayat de mong pekataan nuceti, pekataan belawan ru penjodoh benilag.

Kibelwal engrok de bor ru kiherga genre sastera ru kibelwal ru kiguna gerak berog ru kretif joi didik hibur

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks.

1.4.1

2.4.1

3.2.1

4.3.2

5.1.3Kicerite ha kenenjip de serunok ru besengoh ru kiguna sembot de pintan.

Kibaca ru kinyate maklumat jijoi bahan-bahan betulis.

Kitulis pekataan nuceti, pekataan belawan ru penjodoh benilag.

Kideklamasi sajak secare bepandu ru nada intonasi ru gaye berog de betol secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna engrok ganti muh ternyul kateh bebegei kunteks ru betol.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

25 & 26

07-11/07/14

14-18/07/14

Tima :

Dunia Cerite

Tajok :

Pak Pandir

1.4

2.1

3.3

4.1

5.1

Kicerite,kibesualjawab nunanek hal kiguna sembot de pintan ru intonasi de betol

Kikep asas benaca, benaca pekataan, frasa ru ayat ru sembot de betol ju bebegei sumber ru kipaham pekara de kibaca.

Kicatit ru kitulis maklumat de betul nunanek pekara ju bebegei sumber

Kisebot, kihasil ru kipaham unsur seni atau sastera kateh lagu ru senikate ju nyenyanyi secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks

1.4.2

2.1.1

3.3.1

4.1.1

5.1.4

Kicerite secare spontan nunanek tajuk de biog ru betol.

Kibaca ayat de mong neimbuh ku imula kateh petikan de senang ru sembot de betol.

Kitulis nej maklumat de bipecerngai kateh mentok poskad ru betol

Kisebot ru kipaham lirik lagu sayet de mong bebegei nilai de bor ju perenneng nyenyanyi secare didik hibur

Kipaham ru kiguna engrok kerjak ektif ru engrok kerjak pesif ru betol

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

27 & 28

21-25/07/14

28-01/08/14Tima :

Dunia Cerite

Tajok :

Singa ru

Becog

1.4

2.2

3.3

4.1

5.1

Kicerite,kibesualjawab nunanek hal kiguna sembot de pintan ru intonasi de betol

Kibaca kuat bebegei bahan

menaca ru jelos, sembot ru intonasi de betol.

Kicatit ru kitulis maklumat de betul nunanek pekara ju bebegei sumber

Kisebot, kihasil ru kipaham unsur seni atau sastera kateh lagu ru senikate ju nyenyanyi secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks

1.4.3

2.2.1

3.3.2

4.1.2

5.1.5

Kinyate ru kitejemah nunanek maklumat de mong kateh petikan ru kiguna sembot ru itejemah de pintan

Kibaca bebegei bahan de

mong bebegei jenis ayat ru jelos ru sembot de betol

Kitulis nej cerite de bipecerngai.

Kipaham ru kiperlei lirik lagu de senang de mong nilai de bor secare bepandu ru biperneng ju nyenyanyi ru genensag secare didik hibur.

Kikenal ru kipaham engrok bantu, engrok penguat, engrok ernor ru engrok pemeri ru betol. 1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

29 & 30

04-08/08/14

11-15/08/14Tima :

Dunia Cerite

Tajok :

Cerite Sel

1.1

2.2

3.3

4.2

5.1

Kicerngai,

kikenalpasti, kicam engrok ru kisebot abjad, vokal, suku engrok, pekataan, frasa ru ayat de betol

Kibaca kuat bebegei bahan menaca ru jelos, sembot ru intonasi de betol.

Kicatit ru kitulis maklumat de betul nunanek pekara ju bebegei sumber

Kibelwal, kilakon ru kiui ayat senang kiguna engrok de bor ru gaye ilei secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks

1.1.1

2.2.2

3.3.3

4.2.1

5.1.6Kicerngai, kipaham ru kisebot jenis-jenis ayat ru struktur bahneh ayat de betol ru tepat.

Kibaca bebegei bahan de mong ayat tungal ru ayat majmuk secare jelos ru intonasi de betol

Kisusut ru kitulis nej maklumat joi nehatur de betol.

Kibelwal ayat ru sembot ru intonasi de betol ru secare bepandu mase becerite secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna engrok adjektif ru penguat ru betol jijoi

kunteks. 1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

31 & 32

18-22/08/14

25-29/08/14Tima :

Dunia Lemu Penanei

Tajok :

Tokoh

1.1

2.3

3.4

4.2

5.2Kicerngai,

kikenalpasti, kicam engrok ru kisebot abjad, vokal, suku engrok, pekataan, frasa ru ayat de betol

Kibaca ru kipaham maklumat tok linear ju bebegei bahan bementok grafik ha kiog respons de betol.

Kicatit, kitulis ru kipeterang nunanek pekara atau situasi ru jenis tenulis de betol.

Kibelwal, kilakon ru kiui ayat senang kiguna engrok de bor ru gaye ilei secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna benentok engrok de sesuei kateh bebegei situasi ru betol

1.1.2

2.3.1

3.4.1

4.2.2

5.2.1Kicam corak genuna nar ru nik suku engrok tebuka kateh nunanek ayat.

Kibaca ru kipaham maklumat jijoi gambar de tepat.

Kicatit kerjak nunyenis kateh diari ru ki joi maklumat de biog kiguna pekataan ru ayat de sesuei.

Kibelwal idie de betol guna ayat ilei serta gerak berog de sesuei mase becerite secare didik hibur

Kipaham ru kiguna neimbuh ku imula ru betol kateh bebegei kunteks.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

33 & 34

01-05/09/14

08-13/09/14Tima :

Dunia Lemu Penanei

Tajok :

Herba

1.1

2.3

3.4

4.3

5.3Kicerngai,

kikenalpasti, kicam engrok ru kisebot abjad, vokal, suku engrok, pekataan, frasa ru ayat de betol

Kibaca ru kipaham maklumat tok linear ju bebegei bahan bementok grafik ha kiog respons de betol.

Kicatit, kitulis ru kipeterang nunanek pekara atau situasi ru jenis tenulis de betol.

Kibelwal engrok de bor ru kiherga genre sastera ru kibelwal ru kiguna gerak berog ru kretif joi didik hibur

Kipaham ru kiui ayat de betol kateh bebegei situasi.

1.1.3

2.3.2

3,4,2

4.3.1

5.3.1Kicam corak genuna nar ru nik suku engrok tetutup kateh nunanek ayat.

Kibaca ru kicerlah maklumat bebegei bahan de betol.

Kipeterang nunanek situasi ya tejadi ku kateh kelas kijoi nehatur gambar de biog ru betol

Kibaca ru kipaham sajak ru sembot ru intonasi de betol ru bi secare didik hibur serta kipaham ceti sajak.

Kikenal, kipaham ru kiui ayat tungal ru pelengwas subjek predikat de betol kateh bebegei situasi.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

35 & 36

22-26/09/14

29-03/10/14Tima :

Dunia Lemu Penanei

Tajok :

Baag

1.1

2.4

3.5

4.3

5.4Kicerngai,

kikenalpasti, kicam engrok ru kisebot abjad, vokal, suku engrok, pekataan, frasa ru ayat de betol

Kibaca ru kitakkol kahaog cerendig ku maklumat linear de kipaham.

Kitulis bebegei jenis mentok puisi.

Kibelwal engrok de bor ru kiherga genre sastera ru kibelwal ru kiguna gerak berog ru kretif joi didik hibur.

Kipaham ru kiguna penjodoh benilag ru peribahase kateh kunteks de betol

1.1.4

2.4.1

3.5.1

4.3.2

5.4.1Kikenalpasti struktur ayat tungal ru struktur bahneh ayat de betol

Kibaca ru kinyate maklumat jijoi bahan-bahan betulis.

Kitulis nej puisi de biog ru betol ru kemas

Kideklamasi sajak secare bepandu ru nada intonasi ru gaye berog de betol secare didik hibur.

Kikenal ru kipaham memerip penjodoh benilag ru peribahase kateh kunteks de betol.

1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

37 & 38

06-10/10/14

13-17/10/14Tima :

Dunia Lemu Penanei

Tajok :

Sireh

1.2

2.1

3.1

4.1

5.1

Kicerngai, kipaham, kiperlei ru kiog tindak balas nunanek ernor, sual ru mengsat de kicerngai secare betol.

Kikep asas benaca, benaca pekataan, frasa ru ayat ru sembot de betol ju bebegei sumber ru kipaham pekara de kibaca.

Kiberkep asas tenulis, kitulis suku engrok, pekataan, frasa ru ayat secare mekanis de betol

Kisebot, kihasil ru kipaham unsur seni atau sastera kateh lagu ru senikate ju nyenyanyi secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks 1.2.1

2.1.1

3.1.1

4.1.1

5.1.1Kicerngai, kipaham ru kiog tindak balas de bor secare bengwal atau gerak laku nu ernor ju ernor de betol.

Kibaca ayat de mong neimbuh ku imula kateh petikan de senang ru sembot de betol.

Kitulis ayat kateh perenggan secare mekanis de kemas ru beto

Kisebot ru kipaham lirik lagu sayet de mong bebegei nilai de bor ju perenneng nyenyanyi secare didik hibur.

Kikenal ru kipaham engrok muh am konkrit de senang ru penjodoh benilag kateh kunteks de betol. 1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

39 & 40

20-24/10/14

27-31/10/14Tima :

Dunia Lemu Penanei

Tajok :

Beleg

1.2

2.2

3.1

4.1

5.1Kicerngai, kipaham, kiperlei ru kiog tindak balas nunanek ernor, sual ru mengsat de kicerngai secare betol.

Kikep asas benaca, benaca pekataan, frasa ru ayat ru sembot de betol ju bebegei sumber ru kipaham pekara de kibaca.

Kiberkep asas tenulis, kitulis suku engrok, pekataan, frasa ru ayat secare mekanis de betol.

Kisebot, kihasil ru kipaham unsur seni atau sastera kateh lagu ru senikate ju nyenyanyi secare didik hibur.

Kipaham ru kiguna genulug engrok ru betol jijoi kunteks

1.2.2

2.2.1

3.1.2

4.1.2

5.1.2Kicerngai, kipaham ru kiog tindak balas de betol secare bengwal nu senual de titok engrok tanya

Kibaca bebegei bahan de mong bebegei jenis ayat ru jelos ru sembot de betol

Kitulis ayat majmuk secare mekanis kateh mentok tenulis berangkei de kemas ru betol

Kipaham ru kiperlei lirik lagu de senang de mong nilai de bor secare bepandu ru biperneng ju nyenyanyi ru genensag secare didik hibur.

Kikenal ru kipaham engrok muh khas tok sui kateh kunteks de betol. 1.

2.

3.

4.

5.

6.Kipanei ru buleh kiingat maklumat asas. Buleh kiog respons de had terhad nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru buleh kipaham maklumat. Buleh kiog respons de terhad ru sesuei serte beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat. Buleh kiguna maklumat ajeh kateh bebegei situasi. Buleh kiog respons de tepat ru beradat nu maklumat de kikep secare lisan ataupen gerak berog.

Kipanei ru kipaham maklumat.Buleh kianalisis maklumat. Buleh kiog respons de tepat, bor ru beadat. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de hampir tepat ru sembot, intonasi ru nada de masih betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kinilei maklumat. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir de aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat ru sembot, intonasi ru nada de betol.

Kipanei, kipaham ru buleh kisusut nej maklumat ha kibeh nunanek. Buleh kiog respons de tepat, beadat ru betatasusila serte kiternyul penikir aras suwig. Nenyampai (perenlei) respons de pasih, jelos ru bemakne. Neguna tatamengwal ru kosa engrok de tepat secare lekat (konsisten) ru sembot, intonasi ru nada de betol serte buleh kijadi teladan.

Nota: Cenempet seni engrok ru tatamengual bitaksir besama-sama cenempet cerngai ru belwal, menace ru tenulis.RPT Bahasa Semai KSSR Tahun 4/SK - JPN Pahang 27 November 2013 M/S 1