edukasaun demokratiku - saga dete ratasagadategimata.blogspot.com/2013/12/edukasaun...translate this...

Download EDUKASAUN DEMOKRATIKU - SAGA DETE RATAsagadategimata.blogspot.com/2013/12/edukasaun...Translate this pageIha asuntu ne’e demokrasia haree nudar pilar dahuluk atu asegura amizade

If you can't read please download the document

Upload: lyhanh

Post on 03-Mar-2018

253 views

Category:

Documents


10 download

TRANSCRIPT

SAGA DETE RATA: EDUKASAUN DEMOKRATIKU

SAGA DETE RATA

P34C3, Unity & Respect

Minggu, 15 Desember 2013

EDUKASAUN DEMOKRATIKU

SAIDA MAK EDUKASAUN

Edukasaun hanesan esforsu ho konsensia neebe iha intensaun. Ida neesignifika katak iha objetivu neebe bele atinzi.

Edukasaun mos hanesan atividade iha orientasaun ba objetivu.

SAIDA MAK EDUKASAUN DEMOKRATIKU

Edukasaun demokratiku makedukasaun neebe fo oportunidade hanesan ba kada ema atu hetan edukasaun ihaeskola tuir ninia kapasidade

TERMUS LEGAIS

Konstitusaun RDTL iha Art. 59:

Paragrafu 1 hateten katak Estadu rekonyese no garante sidadaun hotu niadireitu ba edukasaun no kultura, nunee mos harii sistema ensinu bzikuuniversal, obrigatoriu no wainhira bele, saugati, tuir lei haruka.

Paragrafu 2 Ema hotu iha direitu hanesan, ba oportunidade atu eskola no ba formasaunserbisu/profisaun nian.

SIGNIFIKADUDEMOKRASIA NO EDUKASAUN NIA PRESIZA

Demokrasia tuir disionariu baziku ilustradu Portugues (2002) katak sistemapoltico em que a soberania pertence ao povo (p. 155).

Signifika katak idea ka presepsaun moris neebe fo prinsipiu direitu nodever no hetan tratamentu neebe hanesan ba sidadaun hotu-hotu, tamba povu maknuudar kbiit ba soberania hotu no halo desizaun ba nasaun nia futuru.

Iha edukasaun, demokrsia hatudu ho konsentrasaun no esforsu ba estudanteiha kondisaun neebe normal (intelijensia, saude, kondisaun sosial, no seluktan).

Prosesu demokrasia edukasaun normalmente sei halao entre edukadar noedukante iha ambiente amizade, tantu individual no kolektiva.

EDUKASAUN BA FOLINUMANU

Iha asuntu nee demokrasia haree nudar pilar dahuluk atu asegura amizadedireitu umanu hodi la hare seksu, tinan, rasa, kor kulit, relijiaun no nasaun.

Iha edukasaun demokratiku, valor sira nee mak hakuda ho hareediversidade entre individu sira, tantu relasaun entre edukante sira ka relasaunentre edukante ho edukador neebe respeitu malu no hafolin malu.

MUDANSA HANOINNEEBE SAUDAVEL

Tau matan ba prinsipiu no hamoris ezistensia ideolojia katak ema tenkehetan edukasaun.

Husi edukasaun mak ema bele muda no dezenvolve an sai ema duni iha niaabilidade iha sosiedade nia laran.

Eskola nudar institusaun edukasaun presiza atetude neebe demokratiku nola akontese obriga opiniaun ba ema seluk.

EDUKASAUN BANESESIDADE NO UNIDADE

Fiar lolos katak abilidade ho karizma halao ninia servisu, hodi foprioridade uluk nesesidade nasaun ka sosiedade duke nesesidade pesoal kanesesidade grupu kiik.

Fiar lolos katak abilidade hodi kombate bosok sira no atetude sira neebehakarak hapara dezenvolvimentu no moris diak sosiedade no nasaun (Purwanto,1994).

PRINSIPIUDEMOKRASIA SIRA IHA EDUKASAUN

Direitu fundamental sidadaunatu hetan edukasaun.

Oportunidade neebe hanesanba sidadaun atu hetan edukasaun.

Direitu no oportunidadebazeia ba sira-nian kapasidade (Indar, 1994).

IMPLEMENTASAUNDEMOKRASIA EDUKASAUN IHA TIMOR-LESTE

Artigu 59 Konstituisaun RDTL2002

Paragrafu 1 hateten katak Estadu rekonyese no garante sidadaun hotu niadireitu ba edukasaun no kultura, nunee mos harii sistema ensinu bzikuuniversal, obrigatoriu no wainhira bele, saugati, tuir lei haruka.

Paragrafu 2 Ema hotu iha direitu hanesan, ba oportunidade atu eskola no ba formasaunserbisu/profisaun nian.

NIAIMPLEMENTASAUN MAK;

Haruka estudante eskola ihaliur (Scholarship)

Halao akreditasaun baUniversidade no Institusaun sira.

Halao edukasaun eskolaridadenove anos

Aumenta eskola vokasional noteknika.

Fo formasaun ba familia nojoven sira liu husi seminar ka enkontru.

Fo treinamentu ba joven kaemprezariu sira atu dezenvolve ekonomia iha setor privadu ka nasional. Ezemplu:IADE (Instituto de Apoio ao Desenvolvimento Empresarial), CDE (CentroDesenvolvimento Empresarial)

Cuban project for literacy: atu tulun povu neebeseidauk konyese letra no numeru, nunee mos fo treinamentu ba profesor/a sirakona-ba metodolojia aprendizajen no seluk tan.

SE NIA BELE, TAMBA SA HAU LABELE ?

SE NASAUN SELUK BELE, TAMBA SA HAU NIA NASAUN LABELE ?

HAU NIA NASAUN MAK HAU NIA UNIVERSIDADE

HAU NIA POVU MAK HAU NIAEDUKADOR

di

Desember 15, 2013

Kirimkan Ini lewat EmailBlogThis!Berbagi ke TwitterBerbagi ke FacebookBagikan ke Pinterest

Posting Lebih Baru

Posting Lama

Beranda

Langganan:Posting Komentar (Atom)

KAPASIDADE BA NEGOSIU BASIKU

Difinisaun Negosiu Negosiu hanesan atividade individual ka grupo ida neebe ho objetivu atu hetan lukru ka rendimentu husi nia ...

LIDERANSA (LEADERSHIP)

SAIDA MAK LIDERANSA (LEADERSHIP) Lideransa hanesan hahalok ida neebe halo ho objetivu atu fo influensia ba membrus grupu hodi bele atinji...

HAKEREK KARTA

Difinisaun Karta: Karta hanesan dokumentu ida neebe ema ka grupo ruma uja hanesan fonte ba informasaun ka hanesan moos hato...

IGUALDADE NO EQUIDADE JENERU

Igualdade katak direitu no oportunidade hanesan ba feto no moos mane. Feto no moos mane iha direitu atu hetan asesu ba eskola, part...

Hau Mak Ne'e

Silvio Magno

Hasta La victoria Siempre !!!

Dalaruma ita buka nafatin buat ne'ebe importante mai ita, to'o dalabarak ita haluha ita nia an importante liu ba ema ne'ebe sempre hein ita...!!!!

Lihat profil lengkapku

Hau Nia Moris

2017

(2)

Mei

(1)

Januari

(1)

2016

(1)

Januari

(1)

2014

(4)

September

(1)

Juli

(1)

Mei

(1)

Maret

(1)

2013

(33)

Desember

(3)EDUKASAUN DEMOKRATIKUHAKEREK PROPOSTAHAKEREK KARTA

November

(4)

September

(9)

Agustus

(5)

Juli

(12)

Laporkan Penyalahgunaan

REMOS

P34C3

Hau

Statistik

Beranda

Cari Blog Ini

Tema Sederhana. Diberdayakan oleh Blogger.